1.

Tervist kõik kõik. Ja kuidas ma teid igatsen. Ausalt ka jah, igatsen. Viimased paar päeva on olnud nii üles-alla, et jah. Kuid tähtis on kõige lõpus ikka sinna üles pinnale jääda.

Silver ja research

Mida ma igatsen on inimesed. oma inimesed. Ja köök. ja potid-pannid. just selles järjestuses.

Alustan siis algusest. Mõte minna päev varem  Riiga oli igatahes väga hea. Sõitsime autoga rahulikult kohale, ka mina sõitsin päris pikalt ja nautisin seda täiel rinnal kuna teadsin kogu aeg, et enam mõnda aega seda teha ei saa. Ilm oli ilus ja tänu Silveri nutivahenditele leidsime ka oma hosteli ilusti üles. Rotid nagu me oleme võtsime suht kõige odavama koha, mis võimalik. ma ei tea kuidas kuid Silver leidis kuskilt mingeid pakkumisi aga mingi ta leidis ja kolm tundi erinevaid kohti omavahel võrreldes ja vahepeal vaieldes, et miks ta nii palju aega (minu jaoks mõttetule) võrdlemisele raiskas. Põhi küsimuseks jäigi see, kas ma tahan omaette pesuruumi või sellist, kus mingi 3-4 toa peale üks vets-dušš on. Lõpuks mõtlesin, et vahet ei ole ja selle ühe päeva kannatab vabalt ära, kui see tähendab, et meil jääb rohkem raha et kuskil väljas söömas käia.

Kohale jõudes oli räme nälg + meil oli reaalne reservation mingisse uhkesse restorani, kuid seda alles kell 8. ja riiga jõudsime kuskil juba 5 aeg... Vaatasime veidi veel nutivärgist järgi erinevaid restorane jms ning suht isegi kiirelt jäime mingi kohaliku Hiina söögikaga rahule. Muuhulgas tuli välja, et see hostel kus me olime asus täiega kesklinnas ja kõik söögikohad mida alguses vaatasime jäid umbes 500 meetri raadiusse. Lebo! Läksimegi siis kõigepealt hiinakasse nimega Ginger, mis väidetavalt oli parim Riias. Selline khuul ja nummi ja igal pool olid laternad.

Seal sai kõhu juba täis ja mis muud kui seda maha kõndima et uhkes kohas ikka ruumi jätkuks. Kõndisime linnapeal ringi ja vaatasime niisama. Muuhulgas jõudsime migni uhke väljakuni, mille kohta infot muidugi ei teadnud, kuid vist oli tegu mingi presidendi... maja või asjaga... tagantjärgi tuleb välja et tegu on town halli'iga ehk siis linna keskväljakuga. kas see on siis sama nagu Tartus on raekoja plats? ilmselt.

Mingi hetk sai silver oma nutiasjanduse tööle ja tuli välja, et kuigi me arvasime et meie reserveeritud laud Domini Canes asub kuskil kaugel kaugel, siis tegelikult olime seal raekoja platsil olles vaid mõnesaja meetri kaugusel õigest kohast. Win! Nimetatud restoran oli ikka väga uhke. klienditeenindajad väga abivalmid ja toidud suurepärased. Silver part oli ikka täiesti kunstiteos. See pilt mille google'ist leidsin on muideks tehtud täpselt sealt kus ma istusin. Koht ei olnud suur, aga väga hubane ja veiniklaasidelt ja muult klaasilt peegeldust valgus väga lahedalt.

Rongiliiklus on kordi keerulisem kui lennuliiklus

Hommikul sõitsime lennujaama ja varsti läinud ma olingi. Kõik oli suht hea ja tuju püsis kõrgel kuni ma praha rongijaamas ei leidnud õiget perrooni. Lisaks ei saanud ma sõnakestki aru tšehhi keelest piletist kus ei olnud peal ei kellaaega eha perrooni kuhu ma minema peaks. Kui mingi rongi väljumiseni oli vaid 20 minti ja paanika hakkas juba üle võtma tegin otsuse et lähen uuesti informatsiooniputka järjekorda, kuid see oli täiesti mõttetult raisatud 10 minutit, kuna sealt öeldi, et mul on mingisugune open ticket - avatud pilet? millega saan justkui ükskõik millisele rongile Brno suunas minna. Kasutu info. Siis mõtlesin, et proovin veel mõnda treppi-lifti, mida veel proovind pole ja nägingi mu ees silti Brno. Jooksin rongile ja olin hullult... ei teagi kas närvis aga väsinud ja kuri et ma varem seda treppi ei proovinud + mu suured kotid jäid täiega igalepoole uste vahele kinni ja ma ei saanud aru mis süsteemiga istumine käib. ropendasin endamisi samal ajal kui ühe käega ratastel kohvrit järele tõmbasin ja jalgadega uksi sulgemast üritasin takistada.

Osa rahvast istus suurtes avatud vagunites samas kui osa väikestes kuppeedes. Mis süsteem see veel on? Otsisin ka mõnd vähemrahvastatud kupeed kuni selle leidsin ja seal lõpuks kotid seljast viskasin. 10 minutit hiljem tuli kontrolör kes sõnakestki inglise keelt ei rääkinud kuid tema peavangutamisest sain aru, et olin vales kohas ikkagi. rong läks õigesse suunda, kuid rong kui selline oli vale. Põmst ma ei tea siiani, miks nii läks ja miks mu pilet ei sobinud, kuid üks lahendus oli see, et maksan talle 139 krooni (üle 5 euro) ja siis eelmise pileti raha (220 kohalikku) + selle 139 eest saan edasi brnosse sõita.

Rong oli suht rott. nagu vanasti edelaraudtee omad. ja sõit kestis migni 4 tundi, mis oli täiesti morbiidne pikkus. õnneks oli midagi natukenegi väljas huvitavat, näiteks, siin on mägesid... veidi...
Selle morbiidsuse lõpetas aga üks vana mammi, kes kuskil vahepeal minuga samasse kuppeesse tuli. ta nägi juba selline armas välja, et ta kindlasti tahab rääkima hakata mingil hetkel. ja nii see juhtus ka. mul oli hetk aega, et soojendada üles kõik kuue aastaga õpitud ja kuue päevaga unustatud vene keele oskused. õnneks aga ma tõesti ennetasin seda ja juba varem mõtlesin valmis kuidas öelda, et olen eestlane jne. see tegi tuju heaks. brnos sain kohe rongijaama eest trammile minna ja jõudsin lõpp-peatusesse. vassisin oma asjadega mäest üles ja leidsin õige hoone. (kõik 5 või rohkem ühikat on siin 9kordsed) mina olengi 9 korrusel omas toas 912 kust ma teile praegu kirjutan.

elutuba on ok, pesuruumid mitte nii ok. aga esmaspäeval juba lähen vaatama ühte kohta linnas. suht ok. mingi 3 tüdrukut elavad juba seal. otsivad korterikaaslast. loodan väga et moosin nad ära ja saan sinna. juba mõte sellest paneb kurgu kihelema ja jalad lähevad külmaks. ma ei taha midagi pahasti öelda, kuid tulla tartust... kus on oma köök ja kõik nagu on olemas... ja tulla siia, kus ei ole mitte midagi. isegi köök on koridori peale.... siis. no... raske on. ja tõesti tahaks lihtsamat keskkonda. + ka see linna täiesti ääres olemine ei rõõmusta mind.

Kaabel

siia jõudes ei olnud ühikas Wifit. ehk internetti ei ole. MIS MÕTTES? olin peaaegu igavusse suremas sest kellegagi rääkida ei saanud, ainult helistada kalli raha eest. Järgmisel hommikul läksin adminniga rääkima et mis seis on. Kunagi teen ka pilti sellest "õpetusest" kuidas enda arvuti netiühendusega ühendada. jube keeruline ma ütlen. Adminn ütles, et ma pean kõigepealt kaabli ostma. Kaabli, keegi mäletab sellist asja? Kaabliga nett? Wut? ... aga siin on see reaalsus. Kuid kuna mul ei olnud netti, siis kuidas leida pood, kust kaablit saaks? veidi surnud ring... Otsustasin linna sõita ja lihtsalt otsida avalikke wifisid. kuidagi mul joppas ja ma leidsin mingi meedikeskuse moodi koha kus sai tasuta arvutis olla. Seal ma siis tegin kiiret uurimustööd selle kohta, kus asuvad elektroonikapoed ja mis aadressid ja kui kaugel. Juba palju entusiastlikumana läksin üht leidma ja muideks. isegi leidsin. õnneks oli mul nutti enne "õpetusest" pilti teha ja seda tõesti läks vaja, sest kui ma leti ääres "Hello" neile ütlesin vangutas nooremapoolne müüja pead - ta ei osanud inglise keelt. Ma lõin telefonist kaabli pildi lahti kus kõrval oli ka väike jutt inglise keeles. põhiline märksõna seal oli UDP ?? midagi sellist... mingi rahvusvaheline lühend igatahes mis märgib internetikaablit. Seda tüüp jagas ja nii ma oma 5m kaablit sain.

Tagasi ühikas ei osanud ma sellega siiski midagi peale hakata. Õpetus oli liht nii keeruline. kuulsin kõrval toast hääli ja otsustasin neilt minna abi küsima. muideks mulle tundub, et hetkel olingi ainukesed inimesed siin korrusel mina ja kõrvaltoa tüüp Mathi. Mathi oli küll veidi poolalasti ja veidi kuri et ma teda segasin kuid kui ma seletasin rahulikult mida ma tahtsin oli ta kohe nõus appi tulema. Vend tegi siin paari mintsaga kõik nii nagu peab ja nüüd on mul nett!! Jeee. saan teile kirjutada.

Ilm

Siin on väga palav. ma käin oma selle valge punaste mummudega kleidiga ringi ja sellest täiesti piisab. eile oli räige palav. mingi peaaegu 30 kindlasti. Kui kunagi wifisse saan, saan panna ka pilte üles, mida teinud olen.