14.

Jäin igatahes pooleli täpselt nädala taguses ajas.
Nagu öeldud sai laupäeval hea tempoga edasi kimatud - juba veidi raskelt kuna kaks eelnevat päeva andsid kuskil ajusagaras tunda, ilmselt und nõudes. Aga kuna mina EI läinud klubiüritusele siis ei olnud Tegelikult isegi hullu. Ma panin kümneks äratuse. Enne kella 11 olin all vastuvõtus, et saada pesumasina võtmeid, kuna välja käimine võrdub uus (või järjekordne) hunnik suitsust läbi imbunud riideid. Vedas, võtmed ka sain, ja uus laar puhtaid riideid oli teel!

paar tundi edasi ja olin valmis välja sööma minema. Ei hakanud midagi suurt leiutama ja läksin East Village'isse. Istusin, sõin ja nautisin wifi võlusid. Kuskil poole burgeri peal mõtlesin, et küsin sommidelt, kuidas eilne klubiüritus edasi läks ja mis kell keegi magama sai jne. Vastus oli see, et sama seltskond plaanis Vietnami turule mingeid molluskeid sööma minna, et kõik on enamvähem elus ja et kui ma tahan võin nendega liituda. Kuna päev oli külm ja uinutav samaaegselt tuli seltskond ainult kasuks. Saime linnas kokku ja sõitsime turule - kõik kolm olid suhteliselt vaevatud ja väga kiindunud oma kohvitopsi. Turult me kahjuks prussakaid ja muid molluskeid ei leidnud ja istusime seega lihtsalt maha mingisse vietnami toidukohta ja võtsime suppi. Söögikohas olevast telekast muideks tuli samal ajal Karjala hokiturniiri ülekanne - mängisid soome ja venemaa. Naljakas igatahes, tekitas ilmselt neis koduigatsust või mingi kerge heldimuse äkki?

Peale suurt sööma (kuidas need aasialsed nii väiksed ikka on kui nad ometi nii suuri portsjone suudavad alla luristada?) oli vaja veidi rahulikumalt võtta ja kuskil liht maha istuda. Sõitsime tagasi linna ja olime juba peaaegu minemas Charlie's Square'i tee-kohvile (Olen seal ka paar korda varem käinud ja täitsa vinks-vonka koht; see on ka päris suur baar nii et alati on lootust, et saab istuma!)
Kuhu me Peaaegu läksime on siis selline koht...

Selle asemel avastasime, et samas hoovis Charlie's square'iga on veel umbes 3-4 väiksemat kohta, nende hulgas üks teemaja. Jajaaa - just seda vaja oligi. Istusime maha, jõime teed, ajasime ka veidi juttu aga kõik olid suht väsinud ja lasid lihtsalt teel endast läbi imbuda, et siis äkki hiljem uue hooga edasi panna. Mina olin veendunud, et peale teemaja olen küll nii relaxed, et tõmban kohe koju, kuid Karoliina teatas, et oli ühe teise eesti neiu, Liinaga, juba päeval või millaski palju varem kokku leppinud, et kohtuvad ja teevad midagi-lähevad kuhugi. Nii tõmbasime teemajas peale pikka istumist ja naudisklemist otsad kokku, saime Liinaga kokku ja mõtlesime, kuhu edasi minna.

Kõmpisime veidi ringi ja olime juba peaaegu minemas mingisse suht hipster-lahedasse kohta, mille nimi tõlkes on "Baar, mida ei ole olemas" (suht lame nimi minu meelest, aga kohalikud on maru hüppes sellest...) kuid see oli täis rahvast ja nii kõmpisime edasi. Liina pakkus välja selise koha nagu Kabinet Muz, mis ei ole mingi "suht hipster koht" vaid ikka täiega full-on hipster blast. Nagu ühele õigele hipster-kohale kombeks, langeb see kuskile teatri-muusika-baari-söögikoha-lounge'i vahepeale ehk kõik ühes. Kui seal juhtumisi mingit teatri-performance-muusika üritust ei ole on pool asutusest justkui suletud-tühi-kinni. Teises pooles on baar ja mugav istumine.

Tõele aru andes oli seal suht lahe ja õlu, mida ma seal proovisin oli häääästi hea. Mingisugune apelsini järelmaitsega nisuõlu. Lahe oli sellepärast, et ma sain suht pikalt rääkida Liinaga, eesti keeles ja puha. Ja oi kui palju naerda. Ta on 8 aastat Tartus elanud ja teab igast kohti ja värke ning nüüd Tallinnas elades oskas soovitada ja võrrelda ja hinnanguid ühele-teisele kohale anda. Lisaks rääkisime niisama elust ja Ümarlaua baarist tartus+marineeritud muna jne. Väga Väga tore kogemus oli see! Sain üle pika aja südamest naerda ja täiesti vabalt ja süüdimatult kõige ja kõigi üle nalja teha.

Homme saame temaga kokku jälle, läheme mingile kirbukale ja loodetavasti pärast saab kuhugi maha istuda ja muljetada veel veidi:) Loodetavasti ei vea tema ootusi alt, sest eelmine nädal oli ikka üle mõistuse pääääris naljakas.

Olgu, Kabinetis olemise kannatasin vapralt ära, kuigi tahtsin juba enne sinna minekut koju saada. No kuna seal oli ikkagi väga tore siis ei olnud hullu! tuju oli hea, aga magama tahtsin Ikkagi saada:). Aga ei veel. Rahvas tahtis edasi peole minna, veel üks õlu teha - jälle, no ei ole hullu! Läksime (mis tuli hiljem välja oli ilmselt kõige normaalsem klubi siin) Metro Music Clubi. Tantsisime Ka veidi, aga kuna muusika varieerus a la 70ndate hittidest kuni Pitbullini + veidike lisaks ka kodumaiseid rahvamuusikahõngulisi klubihitte oli väga raske hoogu sisse saada. Õnneks olime seal kuni... mingi kellani? kaheni? ja läksime ööbussiga koju. Kokkuvõttes ikka success - kindlasti vaieldamatult parim nädalavahetus, mis siiani on olnud!.