11.

Oi jah, ei teagi kust alustada või mida üldse. Aeg läheb tõesti nii kuramuse kiiresti!
End võin küll kiita selle eest, et olen ühika rahvaga hakanud rohkem suhtlema - ikka kohe kõvasti - väljas käinud, ühikas hänginud ja tegelikult on hästi tore.

Vast kõige suurem asi, mis vahepeal toimunud oli Eesti riigi presentatsioon. See ei ole muidugi mingi suur au, mis ainult Eesti välja teenis, vaid pigem iga kolmapäevane üritus kus paar-kolm-neli riiki end teistele esitlevad. Üldiselt on kõik läinud seda teed pidi, et näidatakse promovideot, ainult sakslased vist kasutasid videomaterjale pigem taustaks ja see ei olnud nende ettekande põhifookus. Selleks oli hoopis mingisugune joomismälumäng - viis mängijat, kes valesti vastas pidi jooma ja nii elas terve auditoorium neile viiele vaesele mängijale kaasa taustaks saksa šlaager!

Ja ameeriklased ja kanadalased olid ka põneva lähenemise leidnud. Eriti ameeriklased, mis oli positiivselt üllatav, sest ikkagi - me teame põmst kõike nende kultuurist, me ise impordime ja tarbime seda, niiet mida uut ja huvitavat saad sa ikka toota sellise riigi kohta nagu Ameerika seda on?! Kuid nemad said küll hakkama väga hästi. Pigem keskendusid nad erinevate fraaside ja slängi õpetamisele ja nii mõnigi inside-joke (siseringinali) on sealt alguse saanud.

Meie mõtlesime mingi "konseptsiooni" isegi välja. tüüpilise Eesti pere - ja panime täitsa esindusliku 15 minutilise video kokku. Ma usun, et kahjuks läksid nii mõnedki naljad paljudest mööda - ei saanud aru näiteks meie "kaksteist kuud" naljast ja vast nii mõnestki teisest - kuid üldiselt sai naerda ikka veidi ja järgmisel päeval sain ühe bulgaaria pifi käest kiita. Muidugi meid aitas tohutult üks soome kutt Matti, kes tegi suurepärase video näiteks nende endi riigi ettekande jaoks.

Enne ettekannet pakkusime ka Eesti toitu - ehk kamavahtu, karaskit ja küpsisetorti. Muidugi pidi toidu pakkumine algama pool tundi enne ettekandeid, aga need pifid, kes karaskit või miskit küpsetasid jäid hiljaks oma asjadega, jäid trammist maha ja kokuvõttes jäid mingi pool tundi hiljaks. see oli nii piinlik, et ma tahtsin liht sealt tervelt ürituselt minema kõndida... Kõigil olid lauad täis süüa, rahvas tungles ümber ja meil ei midagi. tühi laks.

lõpuks neiud jõudsid ja kui Kambodža, Kreeka ja Gruusia toidud olid juba otsas, ründasid kõik meie lauda!. Üldiselt jäin esitlusega väga rahule, sest enamus riigid kasutavad enda tutvustamiseks vaid mingeid profi filmitud turismivideosid ja kõik. ses mõttes oli meie effort kindlasti kordades suurem. Kuulsin, et kreeka pifid (keda siin on ikka kümnete kaupa) hakkasid esitlusele mõtlema alles sama päeva alguses, samas kui meie alustasime juba nädalaid varem ja suurem osa tööst sai viimase nädala sees tehtud. võib uhke olla!

Pärast seda läksime 2 sakslase, 2 sommi ja viie eestlasega pittu. Käisime läbi kolm erinevat pubi ja muidugi nende kohtade kavliteet kukkus iga järgnevaga, aga oh, nalja sai. korralik punkt suurele ettevõtmisele!